Süük iks mahus söögi pääle!

Eesti toidupiirkond 2019 Vana-Võromaa Uma-MekkMaikuus 2019 algab Vana-Võromaa maitsete aasta. Eesti toidupiirkonna tiitli annab neljandat aastat ühele Eesti piirkonnale Maaeluministeerium. Toidupiirkonna tiitel meelitab gurmaanid Eesti kagunurka siinse toiduga tuttavaks saama. On päris selge, et kohalik toit mekib kõige paremini ikka kohapealses õhustikus.

Heast korralikust söögist on Vana-Võromaal alati lugu peetud. Päris õiged ja maitsvad Vana-Võromaa toidud on ise tehtud, umatettü – nõnda nagu emad ja vanaemad on teinud. Kraam, millest süüa tehakse, pärineb kas oma majapidamisest või kohalikelt inimestelt lähiümbruse taludest ja väikeettevõtetest. Nii saab kindel olla, et söögil on eriline maitse ehk uma mekk.

Kohaliku toidu kaubamärk UMA MEKK märgistabki toiduaineid ja toite, mis on kasvanud või pärit Vana-Võromaa piirkonnast. UMA MEKK märki on välja antud juba kümme aastat. 2019. aasta aprillis näitas arvepidamine, et üle 220 tooraine, toidutoote ning ligi 80 menüüd ja rooga kokku ligi sajalt ettevõttelt kannab UMA MEKI märki.

Vana-Võromaal hoitakse au sees vanu tavasid, aga tervitatakse ka kasulikke uuendusi. Praegusajal süüakse üle Eesti enam-vähem ühtemoodi. Vanemast ajast on aga teada mitmeid ainult Võrumaale või laiemalt Lõuna-Eestile omaseid toite, mida mujal Eestis ei tuntud. Kõigile teada-tuntud kohupiim on Lõuna-Eesti toit, mis on siit üle kogu Eesti levinud. Kohupiimast tehtavat sõira tunti vanasti ainult Setomaal ja Vana-Võromaal ning lõunapool Lätis. Sõira armastavad võrokesed ja setod tänapäevalgi, seda valmistatakse kodudes, väiksemates piimakäitlemisettevõtetes, turismitaludes, kohvikutes. Sõir on üks meie esindustoite, mida pakutakse nii oma perele kui külalistele. Vana-Võromaa ja Setomaa sõiratootjad taotlevad oma sõirale Euroopa Liidu kaitstud geograafilist tähist.

Oma ja kordumatu mekk on võrokeste saunasuitsulihal. Liha suitsutamine saunas on Vana-Võromaal elujõus komme, mis on suitsusaunakombestiku osana UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas. Omaks peame ka tatraputru, läätserooga ja kanepitoitusid, sest Lõuna-Eestis on nende söökide toorainet läbi aja kasvatatud. Kuidas maitsevad paksu kapsta, uatamp, jahheruug, kesväkarask või rüäjahuvatt, saad teada, kui tuled Vana-Võromaa maitsete aasta ettevõtmistest osasaama.

Peale oma toitude, millel on põnevad võrukeelsed nimetused, on võrokestel omad kombed, mis käivad söögivalmistamise ja -pakkumise ning söömise juurde.

Vanadest kohalikest tavadest lähtub tänapäeva Võrumaa köögi teejuht:

  1. Süüa tehakse ise ja kohalikust kvaliteetsest toidukaubast, toetades nõnda kohalikku toidutootjat.
  2. Võrokene pakub teistele seda, mida ise sööb.
  3. Võrokeste söögid on lihtsad, odavad ja näevad head välja. Igal söögil on oma isikupärane maitse.
  4. Võru söögikord arvestab aastaajaga ja kohalike söögikommetega.
  5. Söögitarkust antakse edasi põlvest põlve, lapsed on söögitegemisse kaasatud.
  6. Võrokesed on alalhoidlikud ja ettenägelikud, sestap säilitatakse saaki ületalve nii uusi kui vanu meetodeid järgides. Söögikraami kuivatatakse, hapendatakse, soolatakse, suitsutatakse, tehakse purki ja hoiustatakse keldrites.
  7. Võrokeste söökidel on võrukeelsed nimed.
  8. Võrokestele meeldib söögitegemiseks aega võtta ja mõnuga vaaritada.
  9. Külalised kutsutakse tuppa ja neil ei lasta tühja kõhuga ära minna. Külla ei mind tühjade kätega, vaid võetakse oma söögikraami kaasa.
  10. Söömise juures tuleb meeles pidada, et nõud tühjaks söödaks. Võrokesed ütlevad: „Ku kõik perä är süvväs, tulõ hummõn hää ilm!”

Tutvu üritustega

Eesti toidupiirkond 2019, Vana Võromaa
Ehe maitse
Uma Mekk logod

Toiduvõrgustiku koordineerimine on rahastatud Võru maakonna piirkondlike algatuste tugiprogrammi 2017-2019 Vabariigi Valitsuse ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020″ -prioriteetse suuna 5 „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ja piirkondliku ettevõtluse arendamine” meetme „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” tegevuse 5.4.2. „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks” alaprojekti “Toiduvõrgustiku arendamine” raames.