Avaldatud: 3 juuli, 2020

Vitamiinirikas astelpajumari võlub oma särtsu maitsega üha rohkem eestlasi – igal laadal on Villagu astelpajutalu leti taga järjekord ning hea tagasiside paneb pererahva üha muhelema. Kevadest saab nende tooteid osta ka talu kodulehelt.

Tänavune kevad-suvi laatade rohkusega just ei laiuta. Neid, kuhu oma kraami müüma minna, saab lugeda ühe käe sõrmedel. “Siiani on olnud nii, et laat toob vorsti leiva peale. Meil on ikka suurematel laatadel järjekord leti ees, paljud on püsikliendid – juba teame, mida ta soovib. Ja teeb ikka rõõmu küll, kui meid laadal üles otsitakse ja ei hakata maitsmagi, vaid öeldakse, et me juba teame, et on hea,“ ütleb Villagu astelpajutalu peremees Ain Marran. Tänavune keeruline kevad on laada aseaineks tõstnud postiautomaadid. Küll kohe mitte samas mahus nagu laadad, ent Ain leiab, et hea seegi! “Astelpaju saab iga aastaga eestlasele tuttavamaks. See teadmine, et marjas on palju väärtuslikku, levib!” rõõmustab ta.

Villagu talus, kus lisaks Ainile majandavad astelpajudega perenaine Maire ja peretütar Brita Mia, kasvatatakse seda särtsu marja juba 17. aastat. “Ostsime 20 aasta eest Villagu endale suvekoduks, juba kahe aasta pärast oli ta me päriskodu. Maja ümber laiutas mättasse kasvanud heinamaa. Maad oli palju, sööti jätta ei raatsinud, aga kartulit ja vilja kasvatada ka ei tahtnud. Tol ajal oli suur astelpajuvaimustus, uurisime ka. Ja saime sellest marjast võlutud,” muigab Ain. Mõni aasta hiljem osteti esimesed sada taime.  Kui esiti loodeti, et ehk saab astelpajust kunagi nende pensionisammas, siis tänaseks on sellest saanud pere peamine sissetulekuallikas. “Naerame ikka, et me oleme miljonärid! Töötunde on istanduses ja oma tooteid nuputades kulunud miljon!” muheleb peremees.
Igal aastal lisati oma istandusse istikuid. Algul osteti taimi, siis pandi pistoksi, hiljem hakati ise taimi ette kasvatama. Praegu on istanduses umbes 600 puud, veidi noori taimi ka.
“Marjad müüsime algul kokkuostjale, ent ühel hetkel jäi sealt raha saamata. Ootasime pool aastat, ja siis küsisime, et anna või marjad tagasi, kui raha ei saa. Ja mis sa siis ikka teed, kui ports marju järsku käes – häda sundis katsetama, et marjad raisku ei läheks!” jutustab Ain.
Neid tagasi saadud 300 kilo astelpajumarju võib pidada Villagu astelpajutalu toodetele alusepanijaks. Ain meenutab, et võttis ilmatu aja, enne kui nende praegune hitt-toode, astelpajusiirup, sai selline, nagu nad unistasid.
Tahtsime selle teha toorena, et kõik head asjad sees säiliks. Ja kui selle paika saime, pole olnud enam vaja muuta, sellest ajast saati teeme sama siirupit.”
Käsitööna valminud siirup on ka Villagu talu pere lemmik. “Igast siirupiteost saab meile endale ka liitrike – ise teed, siis naudid ka.”

Tegutsedes õpid üha 

Sõna heast kraamist hakkas levima. Esiti said seda mekkida töökaaslased, siis hakkasid tuttavad käima küsimas, et teilt saab? Muidugi saab!
Kohe, kui tooted tekkisid, hakati käima ka Võru turul. Ent poelettidele jõudmiseks kulus ligi kümme aastat.
“Ja nüüd on juba kümmekond aastat olnud me tooted Võru Maksimarketi, Lõunakeskuse taluturul. Sealt edasi tulid Jaagumäe, Tartu kaubamaja, Pärnu Port Artur – see  sundis pead kratsima, et kas elaks ära ka nii, kui ajakski ainult oma asja. See hea palga pealt äratulek oli esiti karm, aga ega kahte jumalat teeni,” arutleb Ain.
Nad on algusest peale püüdnud teha nii, et enda jõud üle käiks. “Mairega teeme kõike koos – majandame taimede ja marjadega, toodame ja muidugi istandus ka. Tütar on palju abis, ja vahel saagikoristusel naabrinaised ka,” jutustab ta. “Ega alustades osanud küll arvata, et sellest kasvab me põhisissetulek. Aga see on olnud põnev teekond: nii palju kui tegeled, nii palju õpid ka! Kõik on meil siin töö käigus õpitud – suuri apsusid meil pole, on üks suur õppimine olnud ja õpime siiani.”
Nii avastasid nad, et ehk tahavad ka isased puud, mis hakkasid vanaks jääma, veidi värskendamist. “Selgus, et tahavadki! Nagu emased puudki. Sellist saaki nagu möödunud aastal, pole me kunagi saanud – ja esimesed sada puud on meil ju 16 aastat vanad!”
Üsna juhuslikult sündis ka nende üks väärtuslikumaid tooteid. Ain muigab, kui kõneleb, kuidas nad algul viskasid siirupi tegemisel tekkivad pressijäägid komposti. “Aga siis hakkas hale. Mõtlesime, et mida sellest teha saaks. Kuivatasime ja jahvatasime jahuks. Olime sellega 2011. aastal maamessil, kus maaülikooli professor ütles, et vaat, see on kõige väärtuslikum toode – mineraalained, vitamiinid, seemnetest õli ka.”

Tänavune kevad on astelpajuistanduse ajaloos Aini sõnul esimene, kus tal on olnud mahti enne õitsemist kogu istandusele hooldustiir peale teha. “Sel kevadel on olnud aega pea kõigil puudel kuivanud oksad ära lõigata. Tavalisel aastal oleks sel ajal juba laadahooaeg käimas, aga tänavu on nii.
Astelpaju on üks iseloomuga taim. Vahel vaatad, et nüüd on küll välja läinud, ühtki punga pole. Ja algul saigi selline kohe maha lõigatud. Aga ühel aastal jäi lõikamata ja järgmisel kevadel ajas kasvu. Nüüd taipame oodata,” jutustab peremees.
Ootamise tarkust on astelpajudega toimetamine Aini sõnul õpetanud palju. “Eks maailm muutu selle koroona tõttu omajagu. Vaatame, millises suunas asjad liiguvad, ja tegutseme. Tänavune kevad õpetas, et kuidagi ikka saab – kuigi laatasid kevadel polnud, taheti astelpajutooteid ikka! See rõõmustab! Neid saab osta poodidest ning tellida ka läbi meie kodulehe,” märgib ta.
Leia oma lemmikud Villagu talu kodulehelt: https://villagu.eeVillagu talu värskete uudistega saad kursis olla läbi Villagu Facebooki-lehe: https://www.facebook.com/Villagu-talu-astelpaju-184112938306805/

Villagu talu
Voki-Tamme küla
Võru vald, Vőrumaa
Tel:  +372 5646 8178
E-post: villagu@villagu.ee

Tekst: Grethe Rõõm
Fotod:  Grethe Rõõm, VIllagu talu

Artiklitesarja Kohalikule tegijale VUNKI MANO on ellu kutsunud Võrumaa Arenduskeskus.
Projekti rahastatakse EL Euroopa Regionaalarengu Fondist meetme tegevuse 5.4.2. „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks” raames.

Eesti toidupiirkond 2019, Vana Võromaa
Ehe maitse
Uma Mekk logod

Toiduvõrgustiku koordineerimine on rahastatud Võru maakonna piirkondlike algatuste tugiprogrammi 2017-2019 Vabariigi Valitsuse ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020″ -prioriteetse suuna 5 „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ja piirkondliku ettevõtluse arendamine” meetme „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” tegevuse 5.4.2. „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks” alaprojekti “Toiduvõrgustiku arendamine” raames.