Kalveti Mesi
Kalveti Mesi kannab hoolt mee puhtuse ja autentsuse eest
Mario teekond mesinikuna sai alguse juhuslikust avastusest. „Poisikesena käisin naabritädi Aino juures tööl lisaraha teenimas,” meenutab ta. „Ühel päeval oli vaja pööningult midagi tuua ja märkasin seal punast kasti. Vaatasin sisse ja selgus, et see oli mesitaru.” Selle peale sõlmis Mario Ainoga kauba – parandas naabri aia ja sai taru endale.
Ettevõtlikust hobitegijast profimesinikuks
„Alguses tegutsesin hobimesinikuna ja mul oli umbes 36 mesilasperet,” meenutab Mario. Suure majandussurutise ajal, pärast keskkonnatehnika õpinguid ja ületöötamist, otsustas Mario oma hobist päristöö teha. Ta võttis julgelt laenu, sai ka PRIAlt investeeringutoetust ning kasvatas oma mesilasperede arvu viiekordselt. „Korraga oli mul 200 mesilasperet, aga kuna mul polnud piisavalt teadmisi, kaotasin osa neist talve jooksul,” tunnistab ta. Tänaseks on Mariol üle 600 pere ja kaod on minimaalsed.
Pereettevõtteks muutus mesila umbes 12 aastat tagasi, kui Mario leidis endale elukaaslase. „Naine hüppas kohe pardale. Tema tegeleb nüüd rohkem pakendamise ja vurritamisega, lisaks kasvatab ta mesilasemasid,” selgitab Mario. „Mina teen ettevalmistustööd ja valikud, tema teeb kõik ülejäänu.”
Võitlus puhta mee eest
Mario on üks neist mesinikest, kes seisab Eesti mee puhtuse eest. Ta on aktiivselt osalenud mitmes algatustes, et parandada mee kvaliteedikontrolli ja vähendada võltsitud importmee osakaalu turul. „Oleme praegu ülemaailmses mesinduskriisis,” selgitab ta. „Suurte pakendajate poolt sissetoodud import, millest lõviosa on tegelikult võltsing, on viinud hinnad alla ja tekitanud kvaliteediprobleeme.”
Lahenduseks on kontrolli tugevdamine. Euroopa Liidus on valmimas seadus, mis nõuab meepurkide märgistamist päritoluriikidega. „Kui need on segatud erinevate riikide meest, siis peavad olema kõik riigid kirjas – näiteks Eesti, Hiina, Argentina, Brasiilia,” kõneleb Mario.
Lisaks on Eesti teadlased koos siinsete mesinike abiga välja töötanud mee DNA analüüsi, mis võimaldab mee päritolu kindlaks teha. Selle tulemusel on loodud ka „DNA testitud” märgis, mis tagab tarbijale autentse toote ja tõestab, et tegu on puhta meega. Lisaks võimaldab QR-kood tarbijal näha, millise taimestiku õitelt see mesi pärineb.
Piirkonna omapära
Kagu-Eesti mesi erineb ülejäänud kodumaisest meest üldiselt oma tumedama värvuse poolest. „See on teaduslikult tõestatud, et tume mesi on mineraalaineterikkam,” selgitab Mario. „Põhja- ja Kesk-Eestis on mesi heledam, aga see sõltub ka ajast ja partiist.” Huvitav on see, et kuigi piirkonnas võivad kasvada samad taimed, mõjutavad mullastik ja mikrokliima, millistelt taimedelt nektar tuleb.
Viimastel aastatel on Kagu-Eestist hakatud leidma ka erilist okka- ja lehemett. Mesilased toodavad seda okaspuudelt või lehetäide väljaheidetest tekkinud magusa eritise kogumisel.
Mesi kui puhas kuld
„Mesilane on nagu filter. Kui ta teeb nektarist mett, siis ta laseb seda endast läbi nii palju kordi, et kõik jama, mis nektari sees olla võib, jääb mesilase sisse.” Eestis on korduvalt uuritud mee koostist ja taimekaitsevahendite jääke pole mee seest kunagi leitud. Siiski on mesilased ise kemikaalide suhtes äärmiselt tundlikud. Kui mesilased korjavad nektarit pritsitud põllult, võivad need kemikaalid mesilastele surmavalt mõjuda. Seega on mesilased keskkonna puhtuse loomulikud indikaatorid – nende surm hoiatab keskkonnaohtude eest, kuid nende toodetud mesi jääb alati puhtaks.
Mesi omab ka tervistavaid omadusi. „Oxfordi ülikooli teadlased on selgeks teinud, et kui panna vastamisi teelusikas mett versus kõik muud käsiravimid, mida müüakse külmetuse või köha vastu, siis mesi jääb peale,” jagab Mario oma teadmisi. Tema enda kogemus kinnitab sama – kord kui ta apteeki tõhusaid ravimeid otsima läks, oli apteekri esimene küsimus üllatav: “Kas Teil mett on?” Mario muigas ja vastas, et „On. Pigem on, jah.”
Tulevikuplaanid
Kalveti Mesi otsib pidevalt võimalusi oma tegevuse laiendamiseks ja mee väärindamiseks. „Oleme hakanud koguma suira, mis sisaldab enamikku vitamiine ja mineraale, lisaks ka proteiini,” räägib Mario. Tulevikus soovib ettevõte hakata tootma ka meejooke. „Oleme end kirja pannud joogitehnoloogia kursusele. Mind huvitaks rohkem džinn, lisaks ka toonikud ja glögi,” avaldab Mario.
Mario suurim unistus on aga lihtne: „Mul ainus unistus on see, et mee turg saaks puhtaks. Siis saame päriselt areneda ja ma teeksin kindlasti ettevõtte kohe poole suuremaks.”
Fotode autor on Madis Meister.
