Jõeniidu Talu
Haanja looduspargi aladelt leiab Jõeniidu talu – koha, kus juba üle 40 aasta on elu käinud oma rütmis.
Talu peremees Kalju ja perenaine Ester kolisid Trolla külasse 1983. aastal ja alustasid talupidamist päranduseks saadud kahe lehma ja väikese laudaga. Tänaseks on Jõeniidul lehmad asendunud kitsedega ning talu ongi tuntud oma kvaliteetse kitsepiima ja käsitööjuustu poolest.
Kitsede värvikad karakterid
Esimene kits tuli lauta 90ndatel ning tasapisi hakkas kitsekari kasvama. Tänaseks on karjas umbes 25 kitse, tallekesi on umbes sama palju lisaks. Talu kitsed on segatõugu, mis teeb karjast geneetiliselt mitmekesisema ja tugevama koosluse.
„Kitsed on liiga targad,” muigab Ester, meenutades ühe tuttava ütlust, kes kitsepidamisest tagasi lehmade peale läks. Igal kitsel on oma iseloom: üks on väärika kõnnakuga boss, teine on aga kutseline „ämmaemand”, kes kasvatab teiste tallesid.
Kitsi kutsub peremees nende värvi järgi – nt Latte, Kohvi, Kakao või Blondiin –, samas perenaine annab igaühele oma nime. „Kes väga hea piimaanniga on, need on lemmikud. Üks andis üle nelja liitri piima, temale panin ikka väärika nime – tema oli Elizabeth,” naerab peremees.
Käsitööjuustu valmistamine
„Kitsepiim ei ole spetsiifilise maitsega, see on vana uskumus,” rõhutab Kalju. „See tekib siis, kui kitsi peetakse kitsikuses ja kehva söögi peal.” Reeglina on ikka nõnda: kui loomadel on ruumi ja hea toit, on piim puhas ja hea maitsega.
Jõeniidu talu peamiseks toodanguks on halloumi-tüüpi grilljuustud, mida pakutakse mitmes maitses: lambaläätsega, köömnetega, tšilliga ja lihtsalt soolaga. Juustudesse jõuab ainult hoolega valitud piim. „Kitsepiim, kui see kohe maha jahutada, siis ta on hea maitsega. Kui ta soojalt seisab tükk aega, siis tal võib maitse tekkida,” selgitab Kalju.
Rukkileiva küpsetamine
Uma Mekk märgisega täistera rukkileiva retsept on perenaise enda välja töötatud. „Toona, kui siia elama tulin, ei olnud ju kusagilt midagi saada. Ja kuna pere oli suur, lapsed eriti leiba süüa ei soovinud, siis hakkasin tegema magusat leiba,” selgitab ta. Pätsi lisab ta rikkalikult rosinaid, musti ploome, vahel ka lehmakommi või iirisekomme, mis annavad omapärase mesise maitse.
Oskus muutustega kohaneda
Talu on läbi aastate tegelenud erinevate valdkondadega – kartulikasvatus, piimakari, metsandus, turism ja nüüd kitsekasvatus. „Iga asi, kui ta põhitegevuseks saab, koolitab su välja,” jagab Kalju oma filosoofiat. Ester lisab, kuidas elu ise paneb mingisugused asjad paika. „Tegutseda tuleb vastavalt oludele – kui näed, et turismiga ei jõua, lükkad selle natuke pausile. Võib-olla varsti loomadega ei jõua, siis tuleb see lõpetada või vähemaks jätta.”
Tallede sünd kevadel on siiski hetk, mis toob endiselt suurt rõõmu. „See on tõesti eriline aeg, kui kevadet ootad ja talled poegima hakkavad,” tunnistab peremees. Perenaist hoiab motiveerituna planeerimine: „Enne ei saa magama jääda, kui järgmise hommiku tegevusplaan paigas pole.”
Jõeniidu talu lugu on tõestus, et väiketootjana on võimalik läbi igasuguste aegade püsima jääda, kui ollakse valmis muutuma, hoides samas oma väärtusi ja kvaliteeti.
Kust leida?
Toodangut saab osta laatadelt, sh Uma Mekk laatadelt. Püsiklientide jaoks viiakse kaupa linna reedeti. Jõeniidu juustu pakub ka Suure Muna restoran Haanjas, kus seda kasutatakse salatites.
