Kasevetekohin
Kui Haanjamaa metsadesse saabub kevad ja kase mahlad hakkavad liikuma, algab Kasevetekohina meeskonna jaoks aasta kõige kiirem periood.
Kasevetekohin alustas tegevust peaaegu kümmekond aastat tagasi, kui maaelust võlutud entusiastid otsustasid traditsioonilise joogiliigi tänapäevases vormis taasavastada. „Kasemahla on korjatud Eesti aladel iidsetest aegadest. Meie esivanemad jõid seda kevadeti värskena, kuna see oli toniseeriv ja aitas organismil peale pikka talve puhastuda,” räägib ettevõtte tegevjuht Valjo Liivamägi.
Metsaalune võrgustik
Valjo metsa all näeb hoolikalt paigaldatud voolikute süsteemi, mis moodustab peenikeste liinide võrgustiku ja on ühendatud ligi 800 kasega. Kevadel puuritakse puude sisse umbes kaks sentimeetrit sügavad augud – rohkem pole vaja, sest mahl liigub koore all.
Ettevõtte tehnoloogia on pärit USAst ning võimaldab mahla vaakumi abil metsast kokku korjata ja pumpab selle edasi töötlemisse, tagades tooraine puhtuse. Kuigi Kasevetekohin on moderniseerinud tootmisprotsessi, on filosoofia sama – loodusandide kogumine viisil, mis austab puud ja säilitab toote väärtuslikud omadused.
„Kasefarm on minu silmis väga jätkusuutlik tegevus. Kümne aasta jooksul pole ükski puu korje pärast surnud,” selgitab ta. „Tegemist on mahetootega – keemilisi elemente me juurde ei lisa. Kõike, mis seal sees on, me lihtsalt võimendame või laseme loomulikul teel hapuks minna,” võtab Valjo kokku.
Lühike hooaeg
Kasemahla hooaeg algab enamasti märtsi lõpus ja kestab aprilli lõpuni. Valjo selgitab, kuidas ideaalne aasta on selline, kus temperatuur öösel ei lange alla nulli ja päeval ei tõuse üle kümne kraadi: selline pilves ja morn ilm on mahla kvaliteedi jaoks väga hea.
Hooaja esimene mahl külmutatakse ära ja suunatakse parfümeeriatööstusesse. Veidi hiljem kogutud mahl sobib siirupi tegemiseks ning hooaja lõpuosas, mil mahla suhkrusisaldus on kõrgem, suunatakse see hapendamisele või alkoholi valmistamisele. Ühes sesoonis kogutakse kokku ligi 80 tonni mahla.
Hapendatud kasemahl
Uma Mekk märgise on saanud nende hapendatud kasemahl, mis säilib pikalt. Sama aasta kasemahla pudelitesse ei villita, sest jook vajab selginemiseks aega: „Ta peab ühe talve külma saama, siis on ta ilus selge.”
Hapendatud kasemahl pakub lisaks maitseelamusele ka palju kasulikku. See probiootiline jook aitab tasakaalustada mikrofloorat, ei sisalda lisatud suhkruid ja sobib nii immuunsüsteemi toetamiseks viiruste hooajal kui värskendavaks vahepalaks kuumal suvepäeval.
Eestlastele loomuomane
„Kui meie Saksa koostööpartnerid õpetavad sakslasi kasemahla jooma, siis mina pean õpetama eestlasi kasemahla ostma, sest ükski normaalne eestlane ei saa aru, miks ta peaks kasemahla eest raha maksma,” naerab Valjo. „Ja minu arust on see väga õige – pole ju suur kunst puusse augukene puurida ja nõu alla panna. Ühest august piisab tervele perele.”
Valjo jaoks on professionaalselt kasemahlaga tegelemine põnev, sest iga aasta on erinev ja toob uusi avastusi. Õppimine ja katsetamine on pidev protsess ja see hoiab vaimu erksana. „Tihti tuleb tõdeda, et ei ole ikka nii tark midagi – kuidas need kasemahlad liiguvad, miks nad nii liiguvad? Täpselt ei tea ma senimaani,” möönab Valjo.
Kindel on see, et kasemahla väärindamine on tänuväärt tegevus, mis hoiab elavana aastasadu kestnud oskusi kasutada looduse pakutud allikat tervise turgutamiseks.
