Mooska talu saunasuitsuliha on osa pärimuslikust elustiilist

Haanja metsade keskel, kuppelmaastiku rüpes asub Mooska talu, kus perenaine Eda Veeroja hoiab elus põliseid suitsusauna traditsioone.

Tema läbini kohalikud juured ulatuvad kirikuraamatute järgi siia kanti juba 18. sajandi algusest. „Mulle ei sobi ükski teine keskkond peale just selle keskkonna püsivaks elamiseks. Kolm nädalat on minu jaoks piir, pärast seda tahan saada tagasi juurtega oma metsa, oma vee äärde, oma sauna juurde ja oma elu juurde,” räägib Eda.

Suitsusaun on osa elust

UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kantud Vana-Võromaa suitsusaunakombed on Eda sõnul erilised just selle süsteemsuse ja komplekssuse tõttu. „See, kuidas kombestik on läbi aastaaegade, tööde-tegemiste ja elutsükli meid toetanud ja aidanud üle minna ühest seisundist teise. Kuidas ta on tervendanud, aidanud lõpetada rasked ajad ja pühitseda üleminekuaegasid,” selgitab ta.

Suitsusaunas valmib traditsioonilisel viisil ka Mooska talu suitsuliha. See pole Eda ja tema abikaasa Urmase jaoks lihtsalt tootmine, vaid elustiili lahutamatu osa.

Maagilised ööd ja tule hoidmine

Liha suitsetamine tähendab erilisi hetki, mida saavad vähesed kogeda. „Äratus tiriseb öösel kell kaks. Külmal hooajal paned end soojemalt riidesse ja tuled õue. Koerad tulevad vastu, lähed ahju juurde, paned kaks-kolm puud alla ja tuled saunauksest välja. See öine loodus, mida muidu ei näe, aga nüüd näed iga paari tunni tagant – just see on hetke võlu,” kirjeldab Eda.

Mooska pererahvas käib öö jooksul vaheldumisi tuld hoidmas, jättes endale vaid paaritunniseid unepause. „Kui öö on väga ilus, teeme teineteisele kratti – lülitame äratuskella välja ja oleme ise pikemalt üleval,” muigab Eda. Põnevaks teeb selle protsessi Eda sõnul ka see, et iga suitsutamine on erinev, sõltudes õhurõhust, tuule suunast ja paljudest muudest teguritest.

Puhas kodumaine liha

Mooska talus suitsutatud liha valmib ainult Eestimaisest toorainest. „Kuna me katsume kõik lihatükid käsitsi läbi, et neid soolata, siis käega on juba tunda, kas see on eestimaine liha või mitte,” selgitab Eda.

Erinevalt tööstuslikust tootmisest ei kasuta Mooska talu nitritsoola ega muid säilitusaineid. „See on nüüd päris liha maitse, kui talle ei ole nitritsoola pandud. Enamus poest müüdavast lihatoodetest, neil kõigil on nitritsool sees ja see muudab maitset,” rõhutab Eda.

Ta soovitab nautida Mooska suitsuliha õhukeste viiludena, lasta sel toatemperatuurini soojeneda ja mitte ehmatada, kui liha hapnikuga kokkupuutel halliks muutub – see on loomulik protsess.

Ühe elustiili hääbumine

Kuigi Mooska talu hoiab suitsusaunas liha valmistamise traditsiooni elus, on see pärandiline eluviis viimastel aastatel järsult hääbunud. „Enne Aafrika seakatku teadsin ma siinkandis pea paarisadat peret, kes pidasid kodus väiksel hulgal sigu ja liha suitsutasid. Kui väike seapidamine kadus, kadus ka vajadus liha saunas suitsutada,” räägib Eda. Tänaseks on Vana-Võromaal ja Setomaal vaid paarkümmend peret, kes seda traditsiooni jätkavad.

Kohapeal parim

Kohaliku toidu eelistamine on Eda sõnul oluline, sest see on kõige tervislikum valik. „Usun, et iga toit kannab oma piirkonna energiat. Mida kohalikum on toit, seda tervislikum, vajalikum, maitsvam ja omastatavam on ta sel hetkel selles piirkonnas elavale või viibivale inimesele. Seetõttu mina globaalselt kauba liigutamise suur fänn ei ole.”

Mooska talu liha jõuab tarbijateni läbi Lõuna-Eesti Taluturu kaupluste, laatade ning restoranide. Tõelise maitse- ja kvaliteedielamuse saamiseks soovitab Eda aga tulla kohapeale: „Kõõluda seal sauna ukse peal ja võtta see soe lihatükk välja ning lõigata sealt lipsuke – see on ikka maailma kõige parem asi.”