UMA MEKK kaubamärgi 2025 2. taotlusvoor on avatud!

Avaldatud: 23 mai, 2025

Taotle UMA MEKK märki!

Kuidas taotleda?

UMA MEKK kaubamärki saab taotleda kolm korda aastas. UMA MEKK kaubamärk omistatakse Vana-Võromaa tootjatele, kelle toote tooraine on vähemalt 50% kohalik, GMO ja e-ainete vaba. 

Taotluse esitamiseks tuleb täita taotlusvorm ja tuua märki taotlev toode UMA MEKK komisjoni ette hindamiseks.

2025 aasta teise vooru taotlusi võtame vastu kuni 09.06. Märki taotlev toode tuleb tuua Võrumaa Talupidajate Liidu kontorisse (Liiva 11, Võru) UMA MEKK komisjoni ette hindamiseks hiljemalt 10.06 kell 11.00.

Hindamistulemused selguvad 1 kuu jooksul pärast taotluse esitamist. UMA MEKK märgi kasutustasu on 75€/aastas ettevõtte kohta.

Taotle märki, kui:

Mida annab UMA MEKK märk tootele?

UMA MEKK kaubamärgi lisamine tootele annab tarbijale kinnituse, et toote tooraine on kvaliteetne ning vähemalt 50% ulatuses pärit Vana-Võromaalt. UMA MEKK märki omavad enam kui 400 toidu- ja joogikaupa, UMA MEKK võrgustikku kuulub üle 70 väiketootja.

Miks UMA MEKK võrgustikuga liituda?

UMA MEKK märk tootel näitab, et tunnete uhkust selle üle, et teie ettevõte tegutseb Vana-Võromaal ja toodab oma toodangut kohalikust toorainest!

UMA MEKK märk taotledes liitub ettevõte automaatselt UMA MEKK võrgustikuga. UMA MEKK on Vana-Võromaa piirkonna (Võrumaa, Põlvamaa ja Valgamaa) toidu- ja joogitootjate võrgustik. 

Ühised laadakülastused

Keskmiselt külastame ühiselt aastas umbes 20 erinevat laata/messi. Koos laatadel osaledes saame paremaid tingimusi nagu asukoht, hind ja muud hüved.

UMA MEKK korraldab ka ise laatasid Võrumaal. Tuntuim on pika traditsiooniga UMA MEKK Suurlaat sügisel!

Koolitused, õppereisid, üritused

Kohtumised peakokkadega, õppereisid nii Eestis kui välismaal, koolitused ja võrgustiku liikmetega tutvumisüritused.

Jagame informatsiooni erinevate teemakohaste koolituste ja ürituste kohta ning korraldame neid ka ise.

UMA MEKK väljapanek kaubanduses

Teeme koostööd Võru Maksimarketiga, kus on eraldi UMA MEKK ala. Leiame uusi kanaleid, kus UMA MEKK märgiga tooted võiksid olla esindatud.

Ühised turundustegevused

Ühised reklaamtegevused, mis on osaliselt rahastatud UMA MEKK projektidest.

Varasemalt oleme UMA MEKK võrgustikuga osalenud Joel Ostrati Suurel Õhtusöögil, Eesti Mängus, Kanal2 Õhtu saates ja ülesse astunud raadiotes, podcastides ja ajakirjanduses.

UMA MEKK kinkepakid

UMA MEKK märgiga tooted on müügil ka meie kodulehel jõulukinkidena ettevõtetele. Paar aastat käinud projekt on oodatud nii umameklaste kui kingisaajate seas.

Hoia end meie tegemistega kursis!


KUTSE: 🌿Väiketöötlejate tugiprogrammi avaüritus 🌿

Avaldatud: 22 mai, 2025

Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Võrumaa Arenduskeskuse ja Võrumaa Talupidajate Liiduga kutsub 3. juunil kell 13.00–16.00 Hämsaare Maherestosse Võrumaal kõiki aiasaaduste väärindamisest huvitatuid infoseminarile!

Juttu tuleb:

  • Mis on Lõuna-Eesti väärinduskeskus ja millist kasu see piirkonna toidutoojatele pakub?
  • Arenduse hetkeseis ja plaanid: milliseid teenuseid hakatakse pakkuma ja kuidas saavad ettevõtjad väärinduskeskusega koostööd teha?
  • Kuidas toetab tootjaid Uma Mekk võrgustik?
  • Kuidas saab väiketöötlejate tugiprogramm aidata mentorluse, nõustamise ja tasuvusarvutustega?
  • Mahlametsa OÜ jagab oma kogemust tootearenduse ja tootmise teekonnast
  • Polli Aiandusuuringute Keskus räägib, millist ekspertnõu tootearenduses ja tehnoloogias pakutakse

 

Päevakava:

13:00 Projekti „Lõuna-Eesti aiasaaduste väärindamiskeskuse arendamine“ tutvustus ning kasu piirkonnale ja selle ettevõtjatele – Aivar Nigol, Võrumaa Arenduskeskus

13:15 Mida pakub Uma Mekk võrgustik ettevõtjatele, võrgustiku ootused projekti suhtes – Kristin Krinal, Uma Mekk/Võrumaa Talupidajate Liit

13:30 Lõuna-Eesti aiasaaduste väärindamiskeskuse arenduse seis ja plaanid. Millised on võimalikud pakutavad teenused ja ettevõtjate koostöövõimalused väärinduskeskusega – Margus Timmo, Aiasaaduste Väärinduskeskus/Setomaa Liit

13:50 Nõustamine, mentorlus, ettevõtete külastused ja tasuvusarvestused – mida saab väiketöötlejate tugiprogramm pakkuda osalevatele ettevõtjatele ja kuidas osaleda – Airi Vetemaa, Merit Mikk, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus

14:15 Lõuna

14:45 Aiasaaduste väärindaja kogemus – tootearendus, tootmine, erinevate tegevussuundade kombineerimine – Terje Mitev, Mahlametsa OÜ

15:15 Puuvilja- ja marjatoodete tootearendus. Millist tehnoloogilist ja tootearenduslikku nõuannet saab Polli Aiandusuuringute Keskus pakkuda – Uko Bleive, EMÜ Polli Aiandusuuringute Keskus

16:00 Lõpp

Kõigil huvilistel palume end infoseminarile registreerida hiljemalt 26. maiks täites sellekohase vormi.

Lisainfo ja kontakt: Airi Vetemaa, väiketöötlejate tugiprogrammi projektijuht, 522 5936

 

Tule ja saa osa praktilisest teadmisest, võrgustumisvõimalustest ning Lõuna-Eesti toidutootmise tulevikust!


UMA MEKK Kevadlaat 9.mail Võru keskväljakul!

Avaldatud: 16 aprill, 2025

9. mail tähistasime Euroopa päeva ja UMA MEKK kevadlaata! ☀️
.
Võrumaa Arenduskeskus, UMA MEKK ja Europe Direct Võru koostöös arvukate partneritega tähistasid traditsioonilist Euroopa päeva ja UMA MEKK kevadlaata!
.
.Põnevat uudistamist jagus kõigile. Uudistada saab alarmsõidukeid, proovida varustust, küsida ja arutleda! Tule naudi kohalikku toitu, käsitööd ja mõnusat laadamelu! 
📍Ajaraam:
  • 16.00 Euroopa päeva ja Uma Mekk kevadlaada avamine
  • 16.15 Paneel “Tõde või vale? Kuidas desinformatsioon mõjutab kohalikke valimisi ja Euroopa tulevikku” Vestlust veab Team Europe liige Kalmar Kurs.
  • 17.00 Tantsuline etteaste, tantsutrupp Katariina ja tantsutrupp Showstep
  • 17.30 Paneel: arutelu vabatahtlike kogemustest Euroopas. Vestlust juhib Eurodesk.
  • 18.15 Võru Huub DJ kooli õpilased esinevad oma etteastega
  • 19.00 peaesineja Ott Lepland kvartett
✨Lisaks lõid kaasa:
  • Kaitsevägi,
  • Päästeamet,
  • Kaitseliidu Võrumaa malev,
  • Punane Rist,
  • Euroopa telk

Meenutusi eelmise aasta üritusest:

UMA MEKK Kevadlaat ja Euroopa päev 2025 galerii

Fotode autor Richard Lang

Tegevusi kaasrahastati PRIA meetmest 16.4 “Lühikesed Tarneahelad” ja Euroopa Komisjonist.


UMA MEKK’i ridadesse lisandus uus ettevõtteid ja tooteid!

Avaldatud: 15 veebruar, 2025

2025 UMA MEKK märgi I taotlusvooru laekus 4 taotlust ning hea meel on teada anda, et kõik kiideti komisjoni poolt heaks ning tooted olid UMA MEKK märgi väärilised.

UMA MEKK märk omistati järgmisele toodetele:

  • Säsi mustsõstra kombucha (Säsi Pruulikoda OÜ)

  • Linajahu (Linaagro OÜ)

  • Autoklaavitud sealiha omas mahlas (Räniorg OÜ)

  • Pohlamoos (Räniorg OÜ)

Tänu uutele taotlustele lisandus UMA MEKK võrgustikku ka 3 uut tootjat:

  1. Räniorg OÜ
  2. Linaagro OÜ
  3. Säsi Pruulikoda OÜ

2025 aasta alguse seisuga kuulub UMA MEKK võrgustikku 73 ettevõtet ja UMA MEKK märk on omistatud 418 tootel.

Tooted pildistas Mari Jänes. Toodete pildistamist kaasrahastas Euroopa Regionaalarengu Fondi meede “Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond”.

 


Interregi Est-Lat projekt Local Tastes jõudis lõpusirgele

Avaldatud: 10 veebruar, 2025

Local Tastes – Eesti ja Läti väiketootjad üheskoos tulevikku vaatamas

Interreg Eesti-Läti projekt “Local Tastes” tõi kokku ligi 30 väiketootjat Põlvamaalt, Valgamaalt ja Võrumaalt ning Läti Valmiera, Valka ja Smiltene piirkonnast. Projekti eesmärk oli tugevdada koostööd kahe toiduvõrgustiku UMA MEKK ja Novada Garša vahel ja aidata tootjatel leida uusi ärivõimalusi ning arendada oskusi, mis toetavad toodete ja teenuste paremat turundamist.

Teadmised ja kogemused ühiselt omandatud

Projekti jooksul toimusid mitmekesised koolituspäevad, kus osalejad täiendasid oma teadmisi nii praktilistes kui ka turunduslikes valdkondades. Õpiti tootefotograafiat ja sotsiaalmeedia videote loomist, arendati tootedisaini ning tutvuti küberturvalisuse ja ajajuhtimise põhimõtetega. Lisaks jagati teadmisi lugude jutustamisest (storytelling) ja õpiti mõlema turu eripärasid.

Koostöö, mis ulatub kaugemale projektist

Ühisüritused, õppereisid ja kokkamispäevad andsid osalejatele võimaluse jagada oma kogemusi ning luua uusi tutvusi. Tore oli märgata, kui tootjad üksteist laatadel abistasid tõlgete, sildistamise ning väljapanekuga. Jagati omavahel retsepte ning laadanippe. Kui UMA MEKK seltskond külastas sügisel Novada Garša hooaja lõpuüritust, läksid kõik osalejad koju värskelt auhinnatud läti leivaga ning kõik lätlased said omale koju kaasa Tillu kohviku soodasaia.

Seda, kas projektist kasvab välja ühtne võrgustik, näitab aeg. Kuid tore on juba täna positiivseid arenguid näha – Põlvas asuv Tillu kohvik võttis jõulude perioodiks enda talupoodi müüki läti väiketootjate põnevaid tooteid ning sõbrapäeval kokkasid sealses köögis Lätis tegutsevad kokad talurestoranist LAUX.

Paljud osalejad on märkinud, et just omavahelised kohtumised ja ideede vahetamine on andnud neile uusi mõtteid tootearenduseks ja aidanud laieneda uutele turgudele. Samal ajal andnud ka julgust ja jaksu edasi tegutseda, sest tuntakse teiste väiketootjate tuge ning jagatud mure on ju pool muret.

Jätkusuutlik võrgustik

Kuigi projekt on lõppenud, on koostöövõrgustik kasvamas. Eesti ja Läti väiketootjad on leidnud üksteises sarnased väärtused ning plaanivad ka edaspidi ühiseid kohtumisi ning koostööprojekte. Piiriülene koostöö aitab kohalikel väiketootjatel kasvada ja laiemale publikule nähtavamaks saada.

📽 Vaata osalejate tagasisidevideot siit!


UMA MEKK kinkepakid – jõulukingid, mis toovad rõõmu ja tähendust

Avaldatud: 23 november, 2024

Jõulud on aeg, mil otsime kingitusi, mis rõõmustaksid ja ütleksid midagi enamat kui pelgalt “Häid pühi”. Kohalike väiketootjate kingipakid on kingitused, millel on sügavam tähendus – need ei too rõõmu mitte ainult kingi saajale, vaid ka kingi tegijale. Keerulises majandusolukorras, kus hinnatõusud ja kahanenud ostujõud mõjutavad eriti väiketootjaid, on iga ost kohalikelt olulise tähtsusega.

Miks valida just kohalikud kinkepakid?

Kohalikud väiketootjad pakuvad midagi, mida massitootmine ei suuda – ehtsust, hoolikalt valitud koostisosi ja lugusid. Näiteks leiad kingipakkidest käsitööna valminud moose, küpsetisi, suitsuliha, mett ja muud, mis on valmistatud käsitööna ja suure südamega. Need on tooted, kus igal detailil on oma tähendus ja lugu, alates tooraine ise kasvatamisest kuni uute, julgete maitsekombinatsioonideni.

Sellised kingitused on ideaalsed nii kolleegidele kui ka äripartneritele – valik on lai ja paindlik, võimaldades leida igaühele midagi sobivat. Kohalikelt ostmine on keskkonnateadlik tegu, sest sellega väldime pikki tarneahelaid ja toetame jätkusuutlikku tootmist.

Ärikingid, mis toetavad majandust ja kogukonda

Praeguse majandusseisu taustal on väiketootjad tihti suures väljakutses – jõuluaegne müük aitab paljudel katta tootmiskulud ja tagada ettevõtte püsima jäämine. Kui valid kingituseks kohalike tootjate pakutava, toetad peresid, kes pühendavad oma elu kohalikule toidule.

Selle mõju ulatub aga kaugemale kui vaid ühe talupidaja või ettevõtte toetus. Ostes kohalikku toodangut, investeerid ka piirkondlikku majandusse – raha jääb kogukonda, luues töökohti ja toetades traditsioone. Võiks öelda, et kohaliku kingituse ostmine on nagu ring, mis algab sinu heateost ja jõuab tagasi sinu kogukonna heaoluni.

Tuleval pühadehooajal tee valik, mis loob tähendust. Kingitused, millel on lugu, toovad rõõmu ja soojuse nii nende saajatele kui ka tegijatele – ja see ongi jõulude tegelik tähendus.

Tutvu selle aasta UMA MEKK kinkepakkidega siin!


Parimad UMA MEKK tooted on selgunud!

Avaldatud: 20 november, 2024

Novembri alguses toimus Võru Spordikeskuses 15. UMA MEKK Suurlaat, mis tõi kokku kohalikud toidutootjad ja toiduarmastajad. Aastaid traditsiooniks saanud laat on jõudnud punkti, kus laata ootavad nii kauplejad kui ka külastajad. Laat ei ole ainult ostlemise koht, vaid paik, mis võimaldab tutvuda ja isiklikult suhelda inimestega, kes igapäevaselt panustavad Vana-Võromaa puhta ja kvaliteetse toidu valmistamisse. UMA MEKK võrgustiku eestvedaja Kristin Krinal: Võrumaa inimene on laadarahvas ja siinsetel laatadel on alati mõnus kodune atmosfäär ja sõbralikud inimesed.”

Kõik külastajad said laadal võimaluse hääletada lemmiktoote poolt. Kokku andsid oma hääle 2437 külastajat. Populaarsed olid piirkonnale omased suitsusink ja sõir, aga ka uuenduslikumad tooted nagu marineeritud vutimunad, käsitöö vahukommid ja hapendatud köögiviljajook. Parimateks valiti siiski pikalt piirkonnas tegutsenud tootjad, kellel on tekkinud juba suur fännibaas.

Parim UMA MEKK Toode 2024: Ilumäe talu hapukapsas

Parima UMA MEKK toote 2024 tiitli pälvis tänavu Ilumäe talu hapukapsas, mis on tänu oma kvaliteedile ja maitsele saanud kohaliku rahva lemmikuks. Ilumäe talu on pereettevõte, mis tegeleb peamiselt juurviljakasvatusega ning selle väärindamisega. Talus valmivad lisaks hapukapsale ka käsitöö verivorstid ja erinevad hoidised. Talu perenaine Jaana Trolla kirjeldab hapukapsa valmistamisprotsessi järgmiselt: Hapukapsa valmistamisel on oluline õige sort, hea riiv ja õige temperatuur hapendamisprotsessil, edasi veel palju pisinippe, mis igal tegijal omateada. Hapendatud juurviljad on just praegusel külmal ja vihmasel aastaajal hea vitamiiniallikas ning julgustame kõiki ise hapukapsast tegema, kui ka meie talupoest valmistoodet ostma.”

Parim Mahe Mekk Toode 2024: Metsavenna talu praejuust

Parima Mahe Mekk toote 2024 tiitli pälvis Metsavenna talu praejuust. Tunnustus läks ühele piirkonna mahetootmise lipulaevadele – Metsavenna talu on tuntud üle Eesti oma keskkonnasõbraliku ja loomaheaolule orienteeritud tegevuse poolest. Talu on aastaid tootnud kvaliteetseid mahedaid piimatooteid. Metsavenna talu omanikud, Max ja Meelis Mõttus, võitsid eelmisel aastal ka üle-eestilise aasta Mahetalu tiitli. Metsavenna talu peremehe Meelise lõbus müügijutt ja erinevate küpsetatud juustude degustatsioon olid laadal kindlasti üheks tõmbenumbriks.

Kohalik Toit ja Väiketootjad

UMA MEKK Suurlaat on suurim Võru linna toidulaat, kus tänavu osales ligi 100 kauplejat, kellest 40 olid UMA MEKK võrgustiku liikmed. UMA MEKK võrgustikku kuuluvad Vana-Võromaa väiketootjad, kelle toodangu tooraine on kohaliku päritoluga. Oma laadaga tahame jagada sõnumit, et kohalik toit ei ole anonüümne – selle taga on tublid inimesed, kohalikult kasvatatud puhas tooraine ja põnevad lood. Iga kohaliku toidu ostuga toetate elu maal. UMA MEKK Suurlaadast on saanud rohkem kui kohaliku toidu laad – see on kohtumispaik, kus tekivad sidemed toote loojate ja tarbijate vahel! ütleb Krinal.

Artikkel on avaldatud Maa Elus ja Lõunaeestlases.


UMA MEKK Suurlaada kasvav populaarsus jätab paljud soovijad seekord ukse taha

Avaldatud: 31 oktoober, 2024

Juba viieteistkümnendat korda kogunevad kohalikud väiketootjad, talunikud ja käsitöölised 9. novembril UMA MEKK Suurlaadale, mis sel aastal toimub taas Võru Spordikeskuses. UMA MEKK Suurlaat on suurim Võru linna toidulaat, kuhu on oodatud ligi 90 kauplejat, kes pakuvad eestimaist toitu, jooki ja käsitööd.

Laada peakorraldaja Kaire Rätsep rõhutab siseürituse praktilist külge ja selle piiranguid: „Võru Spordikeskuses saame laata korraldada ka hilissügisel, ilma et peaksime muretsema ilmastiku pärast, kuid ruumipiirangute tõttu jäi tänavu kahjuks umbes 20 tootjat ukse taha.“ Samas lisab Rätsep, et kõik UMA MEKK võrgustiku liikmed on alati oodatud, mistõttu on sel aastal rekordarv Vana-Võromaa tootjaid – laadal osaleb tervelt 40 kohalikku kauplejat. “UMA MEKK Suurlaat on alati olnud koht, mis toob kokku tootjad ja tarbijad ning pakub võimalust rääkida otse nende inimestega, kes toovad toidu meie lauale,“ ütleb Rätsep.

Sel aastal rõõmustavad laadakülastajaid ka erilise tähisega UMA MEKK juubelitooteid, mis on leitavad roosade „UMA MEKK juubelitoode” kleepsudega. Nende toodete puhul on rõhk kohalikel maitsetel ja hooajalisusel, pakkudes traditsioonilist ja uudset üheskoos. Nagu kõik UMA MEKK tooted, on ka juubelitooted valmistatud Vana-Võromaa puhtast toorainest ning kohalike tootjate poolt.

Laadapäeva jooksul saavad külastajad osa ka tunnustusüritustest ja laadaloosist, mis lisavad sündmusele põnevust. Kõik, kes aitavad parimaid laadatooteid valida, saavad võimaluse võita ühe viiest 50-eurosest UMA MEKK kinkekotist. Auhindu jagatakse ka tootjatele –  valitakse välja parim UMA MEKK toote ning parim Mahe Mekk toote, tunnustades kohalikku ja mahedat toidu. Laadamelu hoiab üleval Kristo Plovits oma lustaka lõõtsamuusikaga, luues ehtsat laadatraditsiooni hõngu.

UMA MEKK Suurlaat pöörab sellel aastal erilist rõhku peresõbralikkusele, ühendades jõud Võru Lastefestivali ja Tartu 2024 meeskonnaga. Laadal toimub suur POP-UP lastefestival, kus noorimad külastajad saavad nautida batuudiala, näomaalinguid, meisterdamisnurka ja mänguala koos maskottidega.

Täiskasvanud pääsevad laadale 1-eurose piletiga, lastele on üritus tasuta.

UMA MEKK Suurlaat on oma 15 tegutsemisaastaga saanud tõeliseks Võru linna tähtpäevaks, mis väärtustab kohalikke tootjaid ja nende pingutusi, tuues kokku toidu- ja käsitöömeistrid ja nende austajad.

Artikkel on avaldatud Lõunaeestlane.ee-s, Võrumaa Teatajas.

 

 


Uma Mekk Suurlaat XV 09.novemberil Võrus!

Avaldatud: 14 oktoober, 2024

UMA MEKK SUURLAAT XV

 

Võru spordihoones
9. novemberil
9.00-16.00

UMA MEKK LAAT toob kohaliku tooraine talust taldrikule

Puhas toit väiketootjatelt

Laadalt saad kaasa osta kaupa, mis on kasvanud Sinu kodu lähedal. Vana-Võromaa toiduvõrgustiku tootjaid on sellel aastal laadal 41.

kohalikud tegijad

Kohal on 90 kauplejat üle Eesti. Tea, kust tuleb Sinu toit! Tutvu inimestega, kelle igapäevatöö on toidutootmine.

Värske ja maitsev

Laadakaup on värkselt valmistatud või otse põllult korjatud.

puhtam loodus

Kohalik kaup on lühema tarneahelaga ja vähem pakendatud.

LAADAMELU

Lisaks omanäolisele kaubale leiad laadalt ka palju muud põnevat

Elav muusika
Laadaloos 5×50€
UMA MEKK kraamiga kinkekotti loositakse välja kell 15.00
Tegevused lastele
Batuudiala, teater, näomaalija, jänkud, maskotid

Kaire Rätsep

Peakorraldaja

umamekk.vtl@gmail.com

(+372) 528 2139

UMA MEKK Suurlaata korraldab

MTÜ Võrumaa Talupidajate Liidu

UMA MEKK meeskond

Üritust toetavad:

Võrumaa Arenduskeskus
Võrumaa Arenduskeskus


Vana-Võromaa restoraninädal UMA MEKK Sügisgurmee rõõmustab toidunautlejaid sügiseste maitsete ja kohaliku toorainega

Avaldatud: 27 september, 2024

Alates 4. kuni 13. oktoobrini kutsub UMA MEKK Sügisgurmee toidugurmaane ja kohaliku toidu austajaid nautima maitseelamusi Lõuna-Eestis. Üheksa erinevat restorani pakuvad 10 päeva jooksul kolmekäigulisi erimenüüsid, kus vähemalt 50% koostisosadest pärineb Vana-Võromaa piirkonnast.

Kampaania peakorraldaja Kristin Krinal rõhutab: “UMA MEKK Sügisgurmee eesmärk on suurendada teadlikkust kohaliku tooraine kvaliteedist ja kättesaadavusest, edendades samas koostööd toitlustajate ja tootjate vahel. Üldiselt on restoranidega suheldes koostöö kohalike tootjatega juba täna paljudel väga hea. Üksteist tuntakse ja ollakse rahul ka kvaliteediga.”

Kohaliku tooraine kättesaadavus ei ole kunagi probleemiks olnud Suurele Munale, kes kinnitab, et nende menüü ehitatakse üles vastavalt hooajale ja piirkonna tootjate pakkumistele. Samuti ei ole tooraine küsimus keeruline Lihuniku Ärile, mis kasvatab Rõuge vallas enda tarbeks mahedaid lihaveiseid.

Eelmisel kevadel toimunud kontseptsiooni ja nime muutus on andnud kampaaniale uue hingamise. Varasem UMA MEKK kohvikute ja restoranide nädal sai uue nime – kevadel UMA MEKK Kevadgurmee ja sügisel UMA MEKK Sügisgurmee. See muutus tõi eelmisel kevadel kaasa rekordilised külastajanumbrid ning korraldaja loodab, et külastajad võtavad ka seekord Sügisgurmee hästi vastu.

Krinal lisab: “Sel sügisel paneme erilist rõhku teavitustööle – igale restoranile valmivad voldikud, kus külastajad saavad tutvuda roogades kasutatud tooraine päritoluga. Samuti peame oluliseks Vana-Võromaa pärandi esitlemist – kõik road on tõlgitud võro keelde.”

Restoranide menüüdes peegelduvad sügise maitsed: värskelt valminud aiasaadused ja metsaannid, mis toovad esile piirkonna mitmekesisuse. Näiteks ütlevad Ööbikuoru Villa Restorani Andreas peakokk ja NAMM resto ja šokolaadikohviku peakokk, et Sügisgurmee menüüs on esikohal tekstuurid, rikkalikud maitsed ja sügisene küllus.

Maa Gurmee kodurestorani kokad Anett ja Sten Kallari on jäänud kindlaks oma piirkonna kohalikule toorainele – Peipsi kalale. Kuna Peipsi järv on nende restoranist vaid kiviviske kaugusel, on värske tooraine alati kättesaadav.

Iga restoran toob lauale oma unikaalse lähenemise ja inspiratsiooni. Uue tulijana üllatab Metsarestoran Ürg, kes on menüüle lähenenud väga loominguliselt, pakkudes roogades nii kuusetolmu kui naadivahtu. Peakokk Kaspar Karjus usub, et uute taimedega katsetamine ja eksperimenteerimine toob igal aastal esile uusi ja põnevaid retsepte, mis lasevad kohalikel toorainetel särada.

Sel aastal on restoranide kvaliteet tõusnud uuele tasemele. Kokkadel on olnud eesmärk pakkuda mitte ainult maitseelamust, vaid ka midagi tõeliselt originaalset. Värskelt avatud Pauline Resto on näiteks lähenenud enda magustoidule uuenduslikult, lisades Pavlova beseesse efektset aktiivsütt. “Meie eesmärk on luua toite, mis mitte ainult ei näe välja kaunid, vaid pakuvad ka tõelisi maitseelamusi,” ütleb peakokk Ursel Nõlvik.

Tänavu osaleb kampaanias esmakordselt ka juba kaks aastat Võru linnas tegutsenud Kolm.Köök&Deli, kus peakokad ja restorani asutajad Ragnar ja Katri toovad Sügisgurmee menüüsse oma lemmiktoidud, esitledes kohalikke maitseid uues võtmes. Näiteks on veisehake serveeritud traditsioonilise toore muna asemel munaemulsiooniga ning pearoa õrnsuitsu angersäga täiustab vadakuleem.

Kampaania raames on restoranide vahel tekkinud sõbralik konkurents, et eristuda unikaalsete roogade ja huvitavate koostisosadega. Peakokk Silver Illak Ugandi Restost on oma püsiklientidele tuntud julgete maitsekooslustega; seetõttu ei puudu ka seekord tema menüüst üllatuselemendid nagu tomativaht ja arooniasorbett.

Külastajatele, kes hindavad kohalikku toorainet ja peeneid maitseid, on UMA MEKK Sügisgurmee tõeline nauding ning suurepärane võimalus avastada uusi lemmikrestorane. Erimenüü hinnad jäävad vahemikku 30–35 eurot ning broneeringud tuleb teha vähemalt 24 tundi ette. Varajane broneering mitte ainult ei taga kliendile lauda, vaid aitab ka restoranidel ressursse ja toorainet paremini planeerida, vähendades raiskamist.

 

UMA MEKK Sügisgurmee menüüde saate tutvuda siin.

Artikkel on avaldatud ka Lõunaeestlane.ee lehel ja Lõuna-Eesti Postimehes


UMA MEKK’i ridadesse lisandus uus ettevõtteid ja tooteid!

Avaldatud: 10 juuli, 2024

2024 UMA MEKK märgi II taotlusvooru laekus 7 taotlust ning hea meel on teada anda, et kõik kiideti komisjoni poolt heaks ning tooted olid UMA MEKK märgi väärilised.

UMA MEKK märk omistati järgmisele toodetele:

  • Musta pässiku ekstrakt lisanditeta ja lisanditega (Tiidu OÜ)

  • CBD tee sidruniga (Relaxationland OÜ)

  • Pohlavein Metsapärl (Uue-Saaluse veinitalu, Kõivsaare OÜ)

  • Mesi (Livia OÜ)

Lisaks küüslauk (FIE Laivi Peedel) ja värsked vaarikad (Rajamaa OÜ).

Tänu uutele taotlustele lisandus UMA MEKK võrgustikku ka 3 uut tootjat:

  1. Livia OÜ
  2. Tiidu OÜ
  3. Laivi Peedel FIE

2024 suvel kuulub UMA MEKK võrgustikku 75 ettevõtet ja UMA MEKK märk on omistatud 420 tootel.

Tooted pildistas Tiina Männe (Tinkafoto). Toodete pildistamist rahastas PRIA meede 16.4 Lühikesed tarneahelad.


Kes on Liivimaa parim ratsutaja?

Avaldatud: 11 juuni, 2024

Kuigi peab tõdema, et tänaseks on unustuse hõlma vajunud mõlemad, nii Liivimaa, kui ka ratsa vahemaade läbimine,  siis võib siiski  uhkusega väita, et omanäolisi ning julgeid ettevõtjaid leidub nii siinpool Valgat, kui säälpool Valkat.

Miks võrrelda ettevõtjaid ratsutajaga?  See metafoor tundub asjakohane, sest eks igal ettevõtjal ole vaja sarnaseid oskusi, mida ühe uhke looma (ettevõtte) juhtimiseks ja pidamiseks vaja on. Julgust, et üldse asjaga pihta hakata. Reageerimisekiirust selleks, kui meie majandus samamoodi perutama kipub, kui mõni rahutum suksu. Järjepidevust, sest ühtegi looma ei saa võtta ega jätta üleöö. Logistilist mõtlemist: kust saan kaera, kust heinad, kus teeme joogipeatuse, kus saab niisama puhata ja kui pikka vahemaad saan korraga läbida.

Rõõm on tõdeda, et neid sutsu segaseid, vahel pisut hulljulgeid, järjepidevalt panustada ja oma tegemistega lisaväärtust luua soovivaid inimesi leidub endiselt. Ning meid seovad naabritest lätlastega, siin endisel Liivimaa territooriumil, sarnased rõõmud ja mured.

Eesti-Läti koostööprojekt

Selleks, et Läti ja Eesti väiketootjad saaksid arendada piiriülest koostööd, edendada ja tutvustada kohalikke tooteid ning tekiksid eeldused uuteks koostööprojektideks ja tootearendusteks on Võrumaa Talupidajate Liit  koostöös Läti Maaelu Nõuande- ja Koolituskeskusega ellu kutsunud Euroopa Regionaalarengu Fondi ESTLAT programmprojekti ,,Local tastes” (Kohalikud maitsed).

Teaduspärast on Võru Talupidajate Liit juba 15 aastat vedanud eest Vana-Võrumaa toidumärgist UMA MEKK. Sarnaselt on  Läti kolleegid ellu kutsunud tervet Lätit hõlmava kohalikku tooted tähistava märgise Novada Garša (Maakonna maitsed). Naabrid on omi kohalikke tooteid Novada Garša märgise alla koondanud viis aastat. Seega on kogemusi ja teadmisi võrgustike liikmetel omavahel küllaga jagada.

 

Eesti-Läti ühisprojekt ,,Local tastes” kestab ühe aasta ning selle raames külastavad ligi 20 Eesti väikeettevõtjat Läti kolleege kolmel korral ja paarkümmend lõunanaabrit tulevad Võrumaale külla viiel korral. Õppereiside raames viiakse läbi nii õpitubasid, osaletakse koolitustel, kui külastatakse kohalikke väiketootjaid.

Uma Mekk toiduvõrgustiku koordinaator Kristin Krinal tutvustab ,,Local tastes” programmi: „ Kui räägime kohalikust, siis tihti saab määravaks riigipiir. Samas on Võrust Tallinnasse sama pikk maa kui Võrust Riiga. Tegelikult on meil siinse piiräärse piirkonnaga rohkem ühist kui oskame arvata. Lihtne näide on Võrumaa au ja uhkus: sõir. Väga sarnane toode jāņu siers (jaanijuust) on ju ka Lätis rahvusroaks.“

 

Õppereis Valmierasse

Kevadisel Läti väiketootjate õppereisil külastati Valmiera piirkonda ning tutvuti sealsete tegijatega. Päev algas lihatööstuses Baunu Billitis, kes tegeleb veise- ja lambaliha väärindamisega. Ettevõtte peremees Jānis Šļaukstiņš koos oma kaasaga rääkis ja tutvustas nende tapamaja tööd, pakkus degusteerida oma toodangut ning enne lahkumist sai külastada tehasepoodi, kus kõige eksklusiivsemaks tooteks osutus nende enda hirvekasvatuse toorainest valmistatud kuivatatud hirvefilee.

Sealt edasi tutvustati meile väikeses Mazsalaca alevis asuvat vast valminud kohvikut Buda Cafe, mille eestvedajaks oli taas tore noorpaar, kes panid suurt rõhku kohalikule toorainele. Nii oli näiteks  Baunu Bullitis’e veiseliha jõudnud kohviku pakutavatesse burgeritesse.

Järgmisena viis tee õppereisi seltskonna Naukšeni veinimajja. Veinimaja noor peremees Janis Baunis oli muheda olemisega ning rääkis, kuidas tema isa oli otsinud ideed, millega ettevõtjana läbi lüüa. Alustades paradiisiõuna kompottidest, millest ei müüdud ära peaaegu mitte midagi, kuni tänapäevani välja, kus veinimaja riiuleid ehivad nii vahuveinid, šokolaadivein, kui ka kangemad napsud.  Peremees Janis näitas ja rääkis, kuidas valmivad Naukšeni veinid ja tõhusamad joogid.

Õhtul ootas seltskonda tuledes Valmiermuiža pruulikoda. Valmiermuiža pruulikoda on teinud 15 aastat järjepidevat tööd aina arenedes, kasvades, täiendades, mitmekesistades. See millise põhjalikkuse ja asjalikkusega tutvustatakse ja näidatakse õlle tegemist ning ajalugu on väga innustav. Eriliselt jäi silma, kuidas õhtusöögi lauas õpetati õlut kõikide meeltega tajuma. Toodi välja, miks erinevad õlled on erineva kujuga klaasides, tahtes kas klaasi peos hoides soojeneda või hoopis pikemas pokaalis jahedana olla.  Õpetati austama õlut ja õllemeistri tööd ning kaasati märjukese degusteerimisse kõik meeled ja tajud.  Kogu elamus kokku viib õlle kusagile järgmisele tasemele ning annab sellele kamaluga väärikust ja väärtust juurde.

Õllemõisas tutvustati õppereisi seltskonnale ka Läti käsitööpestode tootjat pesto.lv. Mikroettevõtte paistis silma selge visiooniga harida Läti toiduhuvilisi tuues tootevalikusse pestosid, karamelliseeritud sibulaid ja baklažaane. Nende eelmise aasta toodang oli 16 000 purki pestot. Küsimus peale, et kui palju purke peaks pesto.lv tootma, et firma kindlatel jalgadel seisaks, vastas peremees Jānis Pirsko, et arvatavasti 10 korda rohkem. Seega kasvuruumi on omajagu.

Õppereisi teine päev algas kohvi röstikojas Smart Coffee Roastery. Inspireeriv oli taaskord näha noort perekonda ettevõtte eesotsas. See on ka kindlasti teema, kus meil on lätlastelt õppida võimalik. Enamus külastatud ettevõtteid juhivad noored ambitsioonikad ettevõtjad, kes soovivad muutuseid ellu viia.

Edasi viidi meid Läti esimesse gastro-turgu Jāņa Tirgus ehk maakeeli Jaani turgu. Kõige lihtsamalt võrdlus oleks Balti Jaama turu palju väiksema vennaga. Turul oli uhke lihalett, pagar, pitsakohvik, sushimeister, käsitööjäätiste kohvik ning koduseid hoidised ja köögiviljad. Mõnus koht, kust läbi jalutada ning kvaliteetset kraami soetada.

Tublid väikeettevõtjad tegutsevad kogukonna põhiselt OTT-i põhimõttel – kelleltki midagi, koos kokkame ja küpsetame ning müüme laadal ka maha. Fantaasia läks lendama ja kujutasin elavalt oma Kalda Loodustallu Postiteel küüni alla samasugusid laudu ja atmosfääri, kus saaksin toitlustada bussitäie rahvast. Sikajalast kanamunad, Sinikalda talust veiseliha, enda aiast ja peenardelt annab korjata ja potti pista palju head ja tervislikku. See oli nii minu teema – talutoidu toitlustus ja pärandipõhisus.

Ege Värs

Kalda Loodustalu Postiteel

Viimase peatusena, enne koduteele asumist viidi Liivimaa parimad ratsustajad aga päris põllule. Buss peatus vana küüni juures, mille uksed olid külaliste ootuses avali ning maja ees podises lõkkel pada.  Meid ootasid tänavatoitlustajad Marta Vētra ja Madara Vestere, kes toimetavad brändi LAUX all. Tegu on kahe noore naisega, kes pärast rännakuid Inglismaal, on tagasi jõudnud kodumaale ning löövad nüüd neljal käel kaasa nii kohalikus OTT-is (Otse Tootjalt Tarbijale), kui tänavatoitlustamises.

Mõnusalt boheemlaslik õhkkond, ülim külalislahkus ja sõbralikud perenaised vaimustasid kõiki. Keset põlde asuva küüni all käis vali muusika, ehitusmaterjalid ja vanavara oli lükatud seina veerde, Uuskasutuse lauad ja toolid olid mööda muldpõrandat laiali jaotatud. Laudlinadeks vanad maakaardid ja valgust andsid savipottides küünlad. Ja just see lihtsus võlus ja paelus. Soe supp pani vere käima ning see vanaema kompott, mida sai Belgia vahvlite peale panna, lisaks veel umbes seitsmele erinevale lisandile, oli lihtsalt võrratu. Taaskord tõestus, et vähem on rohkem, ning üks ettevõtluse põhitõdesid, et hakka kusagilt pihta. Kui idee on äge ja on piisavalt julgust, siis küll  töö käigus jõuab parendada, arendada, laiendada, uuendada.

Seega võib väita küll, et Liivimaa parimad ratsutajad on just need mikroettevõtjad, kes täna meie majandusruumis toimetavad ja lahendusi otsivad, kuidas ellu jääda ja edasi minna. Liivimaa on vingeid ratsamehi äärest ääreni täis ning mõte neid koondada ning omavahel suhtlema panna loob väärtust meile kõigile sellel ajaloolisel territooriumil.

Ettevõtjale annavad sellised reisid jõudu oma tegemistega hakkama saada, sest reisil nähtu ja kogetu loob pildi sellest, kuidas Lätis ettevõtjatel läheb. Ka seal on ühiseid muresid ja rõõme ning see just liidabki. Ka UMA MEKK-i rahva omavaheline suhtlus on tähtis, see on natuke nagu sõbra õlg, kus najal saab nii nutta kui naerda. Loodan, et projektis saadud teadmisi ja nippe saan oma ettevõttes kasutada ning siit võib tekkida nii mõnigi koostööprojekt.

Maris Kivistik

Uue-Saaluse Veinitalu

Oma õppereisi kogemuse pani kirja Eve Veski, Tillu kohviku perenaine.


Kingitused kolleegidele