Urvaste Külade Selts
Urvaste seltsimajas on kama tehtud juba 15 aastat. Kuna peaaegu kogu nende tooraine on pärit Vana-Võrumaa mahetaludest, on kamategu saanud mahetunnustuse ja Uma Meki märgise.
Alguses oli kamategu läbinisti kogukondlik: seltsimaja naised said kokku, puhastasid teraviljad ja herned-oad umbrohu seemnetest ja võtsid viljakotikese koju kaasa, kupatasid, kuivatasid ja röstisid. Seejärel mindi kambaga Koigu külla Viivi juurde jahvatama.
Ametlikumaks läks asi siis, kui poed hakkasid kama kohta küsima. Asi võeti tõsiselt ette – tillukese köögi uks lõigati suuremaks, et kama kuivatamiseks vajalik vana pagariahi majja sisse mahuks, hangiti veskid ja siltide trükkimiseks ei kasutatud enam paljundusmasinat, vaid trükikoja teenust.
Kama elust enesest
Kuigi Urvaste kama tehakse seltsimajas vana retsepti järgi, siis teised tooted on sündinud n-ö elust enesest. Rukkikama tõuge tuli Sangaste Rukki Majalt, kes soovis rohkem tooteid krahv Bergi aretatud „Sangaste” rukkist. Contrakama ristiisa on Kuldar Leis, kelle Urvaste Külade Selts kutsus appi ettevõtlusnõu andma. Kõige uuema – linaseemnetega Mulke kama – mõtlesid seltsimaja eestvedajad Airi ja Mariina välja siis, kui päevakorda kerkis ekskursioon Mulgi Elamuskeskusesse.
Muide, kui Contrakama jaoks laenas kirjamees oma näopilti, siis teiste kamade pakil on tema võrukeelne luuletus, mis on inspireeritud just vastava kama koostisest. Mulke kama luuletus aga sai tehtud koos Kristi Ilvesega ja on mulgi keeles.
Tootmise süda
Kui suurtootmises on palju liinitöötajaid, siis Urvaste kamategu seisab juba tosin aastat õblukese Maarja-Liise Raidla õlgadel. See tähendab nii jahutolmu sees möllamist (sest suures veskis jahvatatud kama tuleb käsitsi sõeluda ja sõelale jääv osa väikeses kiviveskis üle jahvatada) kui ka töödeldud koguste täpset ülesmärkimist arvutisse, mida nõuavad mahereeglid.
Maarja-Liise tõdeb: „Mulle jätkuvalt meeldib see omajagu üksluine töö. Kamaviljade röstimine kahel pannil on lausa meditatsioon.” Kõige lõbusamaks tööks peab ta aga pakkimist.
Kogukonna heaks
Urvaste Külade Seltsi jaoks on tähtis rõhutada kohalikkust, sest esivanemate kultuuri- ja toidupärand on põnev väljakutse. Kamategu tutvustab selts vahel ka väljaspool maja ja huvilised saavad muu hulgas ise vana kohviveskiga kamajahu jahvatada.
Kama ostmisega saavad tarbijad panustada Urvaste kogukonda. Airi täpsustab: „Kama müügist teenitud rahaga saame hoida seltsimaja avatuna ja korraldada erinevaid üritusi.”
+372 5206 001 või +372 5236 697
